Kiến thức

Soome – Vikipeedia

Soome

Allikas: Vikipeedia

Mine navigeerimisribale

Mine otsikasti

Disambig gray.svg  See artikkel räägib riigist; küla kohta Võrumaal vaata artiklit

Soome küla

.


Soome Vabariik


soome Suomen tasavalta

rootsi Republiken Finland

Soome lipp

Soome vapp

Soome lipp

Soome vapp

Soome asendikaart

Riigihümn

Maamme (Vårt land)

Pealinn

Helsingi

Pindala

338 454,6 km²

[1]

Riigikeel

soome

ja

rootsi

Rahvaarv

5 516 224 (31.12.2017)

[2]

Muuda Vikiandmetes

Rahvastikutihedus 16,3 in/km²

Riigikord

Parlamentaarne vabariik

President

Sauli Niinistö

Peaminister

Sanna Marin

Iseseisvus

6. detsember

1917

Rahaühik

euro

(EUR)

Usund

Soome Evangeelne Luterlik Kirik

, Soome Õigeusu Kirik

Ajavöönd

Ida-Euroopa aeg

Tippdomeen

.fi

ROK-i kood

FIN

Telefonikood

358

Soome Vabariik on

riik

Põhja-Euroopas

Rootsi

ja

Venemaa

vahel, üks

Põhjamaadest

.

Soome piirneb idas Venemaaga (1313 km piiri), põhjas

Norraga

(727 km piiri) ja läänes

Rootsiga

(586 km piiri). Lõunas on teisel pool

Soome lahte

lähim riik

Eesti

.

Soome pindala on 338 455 km² (303 921 km² maad, 34 534 km² siseveekogusid).

[1]

Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome on Euroopa riikide hulgas territooriumi suuruselt kaheksandal kohal.

Soome on üsna hõredalt asustatud (kõige väiksema rahvastiku tihedusega riik Euroopa Liidus), rahvastiku enamik elab riigi lõunaosas. Rahvaarv on 5,5 miljonit, kellest umbes üks miljon elab

Suur-Helsingis

. Põhiseaduse järgi on riigikeeled

soome

(2017. aastal rääkis seda emakeelena 87,9% elanikkonnast) ja

rootsi keel

(5,2%).

[3]

Soome kaart

Soome pealinn on

Helsingi

alates 1812. aastast. Soome esimene pealinn oli

Turu

(1809–1812). Soome suuruselt teine ​​linn Helsingi järel on

Tampere

.

12. sajandist kuni 19. sajandi alguseni kuulus Soome

Rootsi

kuningriigi alla. Järgneval sajandil oldi

Soome Suurvürstiriigina

Vene Keisririigi osa. 1917. aastal kuulutas Soome end iseseisvaks.

Pärast iseseisvumist peeti Soomes neli sõda:

Soome kodusõda

(1918),

Talvesõda

(1939–1940),

Jätkusõda

(1941–1944) ja

Lapi sõda

(1944–1945). Igas sõjas juhtis Soome Vabariigi armeed

marssal

C. G. E. Mannerheim

.

Ahvenamaa

saared kuuluvad küll Soome koosseisu, kuid neil on laialdane

autonoomia

.

Soome on

ÜRO

2017. aasta

inimarengu indeksi

järgi maailma riikidest 15. kohal.

[4]

Soome liitus

Euroopa Liiduga

aastal

1995

.

Nimi[

muuda

|

muuda lähteteksti

]

Next.svg Pikemalt artiklis

Soome nimi

Nime “Suomi” päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse

balti

sõna zeme (‘maa, pind’). Soome keeles tähendab suo

sood

, mis on tavaline Soome biotüüp. Arvatakse, et varased soomlased kutsusid Soomet Suomaaks (‘soomaa’). Nime kasutati 2. aastatuhande esimesel poolel edelapoolsete rannikualade (

Päris-Soome

) ja aastatuhande keskpaiku Lõuna-Soome kohta; lõpuks laienes see kogu tänapäevase riigi nimeks.

Eksonüüm “Finland” sarnaneb selliste

Skandinaavia

kohanimedega nagu

Finnmark

,

Finnveden

ja

Finnskogen

, mis tulevad

germaani

sõnast “finn” küttide-korilaste kohta. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi, on teadmata.

Asend[

muuda

|

muuda lähteteksti

]

Soome on üks maailma põhjapoolseimaid riike, asudes laias laastus 60. ja 70. põhjalaiuskraadi vahel. Veerand Soome territooriumist asub

põhjapolaarjoone

taga, kus esinevad

polaarpäev

ja

polaaröö

. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju

päike

suvel 73 päeva ega tõuse talvel 51 päeva.

Soomel puudub juurdepääs

Põhja-Jäämerele

.

Vahemaa lõunapoolseima (

Hanko

) ja põhjapoolseima (

Nuorgam

Utsjoki vallas

) punkti vahel on 1160 km.

Loodus[

muuda

|

muuda lähteteksti

]

Soome on tuntud tuhande järve maana: seal on 187 888

järve

(pindalaga üle 500 m²). Suurim järv

Saimaa

on Euroopas neljandal kohal.

Soomele kuulub 179 584

saart

, neid on kõige tihedamalt

Saaristomeres

mandri ja Ahvenamaa vahel.

Soome maastik on valdavalt tasane. Kõrgemad mäed asuvad riigi põhjaosas Norra piiril, kus on Soome kõrgeim punkt

Halti

(1324 m). Lõuna-Soomes võib näha mandrijää taandumisel tekkinud

oose

(

Salpausselkä

).

Levinuim kivim on

graniit

, mis paljandub paljudes paikades. Põllupidamiseks sobivat maad on suhteliselt vähe, peamiselt leidub seda lõunapiirkondades.

Soome on tuntud tuhande järve maana

Suurenda

Soome on tuntud tuhande järve maana

Bạn đang xem: Soome – Vikipeedia

Kliima[

muuda

|

muuda lähteteksti

]

Põhja-Atlandi hoovuse

ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja-Soomes, eriti

Lapi maakonnas

, on

lähisarktiline kliima

, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Lõuna-Soomes kestavad talved (ööpäeva keskmine temperatuur alla 0 °C) tavaliselt umbes 100 päeva, lumi on maas novembri lõpust kuni aprillini. Temperatuuri miinimum võib langeda –30 kraadini. Suvi (päeva keskmine temperatuur üle 10 °C) kestab Lõuna-Soomes tavaliselt mai lõpust septembrini ja sisemaal võib temperatuur tõusta 35 kraadini.

[5]

Põhja-Soomes, eriti

Lapimaal

, on talved pikad ja külmad. Temperatuuri miinimum võib küündida –45 kraadini. Talv kestab umbes 200 päeva, lumi on maas oktoobri keskpaigast mai alguseni. Suved on lühikesed, kuid võrdlemisi soojad, maksimumtemperatuur võib tõusta ka üle 25 kraadi.

[5]

Taimestik ja loomastik[

muuda

|

muuda lähteteksti

]

86% riigist on kaetud metsaaladega, mis teeb Soomest Euroopa kõige metsarikkama riigi

[6]

. Suuremat osa Kesk- ja Põhja-Soomest katab

taiga

. Edelaosas on rohkem segametsa, mis on iseloomulik ka Baltimaadele. Peamised puuliigid on

mänd

,

kuusk

ja

kask

.

Loomastiku hulgas on vähemalt 60 imetajaliiki (suurtest imetajatest näiteks

pruunkaru

,

hallhunt

ja

põder

), ligi 250 linnuliiki (tuntumad näiteks rahvuslind

laululuik

,

metsis

ja

kassikakk

), üle 70 kalaliigi (mageveekaladest nt

haug

ja

ahven

).

Rahvuspargid[

muuda

|

muuda lähteteksti

]

Next.svg Pikemalt artiklis

Soome rahvusparkide loend

Soomes on 40 rahvusparki, mille kogupindala on 9892 ruutkilomeetrit, moodustades Soome pindalast 2,7 %.

Riik[

muuda

|

muuda lähteteksti

]

Soomemaa ajaloolised piirkonnad enne Rootsi kuningriigiga liitmist:

Päris-Soome maakond

(

Turu linnalään

), Ahvenamaa (

Kastelholmi linnalään

),

Satakunna maakond

(

Kokemäenkartanon linnalään

),

Uusimaa maakond

(

Raasepori

ja

Porvoo linnalään

),

Karjala maakond

(

Viiburi linnalään

),

Häme maakond

(

Hämeenlinna linnalään

),

Pohjanmaa

(

Korsholmi linnalään

) ja

Savo

(

Savonlinna linnalään

). Vaata ka

Soome ajaloolised maakonnad

.

  • Rootsi Kuningriigi

    osana

    Soome hertsogiriik

  • Soome Suurvürstiriik

  • Soome Kuningriik

  • Soome Vabariik

Xem thêm: Joule-Lenz law

Haldusjaotus[

muuda

|

muuda lähteteksti

]

Next.svg Pikemalt artiklis

Soome haldusjaotus

Soomes on 1. jaanuari

2010

seisuga 20 maakonda ja 342 valda (neist 108 nimetatakse linnaks).

Helsingi

turuplats ja

toomkirik

Tampere

. Vasakul

Näsinneula

, mis on Põhjamaade kõrgeim vaatetorn

Elanike arv suuremates omavalitsusüksustes
(seisuga 30. aprill 2015)

[7]

Jrk Omavalitsus Rahvaarv Pindala
(km²)
Rahvastiku-
tihedus
(in/km²)
1.

Helsingi

650 427

(1.1 miljonit suurlinna piirkonnas)

214,61 2919,0
2.

Espoo

266 791 330,20 854,6
3.

Tampere

223 292 525,03 425,3
4.

Vantaa

211 730 238,37 888,3
5.

Oulu

196 956 3031,61 766,9
6.

Turu

184 339 245,66 750,4
9.

Jyväskylä

135 961 1170,99 116,1
7.

Kuopio

111 198 2775,76 964,4
8.

Lahti

103 882 135,05 769,2
10.

Kouvola

86 283 2558,31 33,7
11.

Pori

85 379 1155,66 73,9
12.

Joensuu

75 071 2381,76 31,5
13.

Lappeenranta

72 724 1433,36 50,7
14.

Hämeenlinna

68 001 1785,76 38,1
15.

Vaasa

66 954 364,26 183,7
16.

Rovaniemi

61 570 7581,97 8,1
17.

Seinäjoki

61 084 1431,64 42,7
18.

Mikkeli

54 655 2548,51 21,5
19.

Kotka

54 483 272,01 200,3
20.

Salo

54 231 1986,55 27,3

Poliitika[

muuda

|

muuda lähteteksti

]

Soome poliitika põhialused määrab

Soome põhiseadus

. Soomes on parlamentaarne demokraatia, kõige suurema võimuga poliitik on peaminister. President on põhiseaduse järgi riigipea, kuid tegelikult on tal peamiselt esindusfunktsioon. President valitakse otsevalimistel kuueks aastaks. Alates 1. märtsist 2012 on presidendiks

Sauli Niinistö

.

Ühekojalises parlamendis on 200 liiget. Parlament valitakse neljaks aastaks. Valimiste järel moodustavad parlamendierakonnad valitsuse ja kinnitavad selle ametisse. Valitsust juhib peaminister (praegu

Sanna Marin

).

Majandus[

muuda

|

muuda lähteteksti

]

Nokia

oli pikka aega Soome majanduse lipulaev.

[8]

Pildil

Nokia N900

Peale

II maailmasõda

määrasid Soome majandussuhted ja -poliitika suhted Nõukogude Liiduga ja Soome riigi

ametlik neutraalsus

. Kuigi sõjaliselt võimas naaberriik mõneti piiras Soome majanduse arengut, siis võrreldes

Idabloki

-maadega võimaldas Soome säilitatud iseseisvus saada põhjanaabril lõpuks globaliseerunud riigiks; 1970ndate alguseks jõudis Soome

SKT

inimese kohta sarnasele tasemele

Jaapani

ja

Ühendkuningriigiga

. Tänapäeval on Soome kõrgelt industrialiseeritud

segamajandusega

riik, mille SKT ühe inimese kohta on pea samal tasemel Prantsusmaaga.

Tähtsaimad majandusharud on

puidu-

ja

metallitööstus

[9]

,

telekommunikatsioon

ja

elektriseadmed

. Eksport moodustab umbes kolmandiku

SKT

-st. Põhjamaise kliima tingimustes

põllumajandus

Lõuna-Soomest põhja poole palju ei laiene. Maaelanikkond leiab tööd

metsanduses

.

Soome oli üks üheteistkümnest riigist, mis liitusid

eurotsooniga

1. jaanuaril

1999

. Endine rahaühik

mark

asendati täielikult euroga

2002

. aasta alguseks.

Soome tunnistati kõige konkurentsivõimelisemaks riigiks kolm aastat järjest (

2003

2005

).

Nokia

oli seejuures telekommunikatsioonisektori tähtsaimaks osaks. Aastatel 1998–2007 aitas Nokia kaasa Soome majanduskasvule 25% ulatuses.

[8]

Viimatistel aastatel on rõhk olnud arendus- ja teadustööl, eriti

infotehnoloogias

.

Rahvastik[

muuda

|

muuda lähteteksti

]

Soomes on umbes 5,5 miljonit elanikku. Rahvastiku tihedus on 18 inimest maapindala ruutkilomeetri kohta. Soome on Venemaa,

Norra

ja

Islandi

järel üks kõige hõredamalt asustatud riike

Euroopas

. Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist

20. sajandil

. Soome tähtsaimad linnad on

Helsingi

,

Espoo

,

Vantaa

,

Tampere

,

Turu

ja

Oulu

. [

viide?

]

Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma. Emigreerus umbes 400 000 soomlast, neid asutati ümber Soome.

Alates

1970. aastate

algusest on Soome võtnud vastu pagulasi ja teisi sisserändajaid. [

viide?

]

Keel[

muuda

|

muuda lähteteksti

]

Next.svg Pikemalt artiklis

Soome keeled

Enamik Soome elanikke (87,64%) räägib emakeelena

soome keelt

, suurimaks vähemuskeeleks on

rootsi keel

(5,22%). Riigi põhjaosas räägitakse

saami keeli

(0,036%). Rootsi ja saami keeltel (Lapi maakonna mõnes vallas) on Soomes ametliku

keele

staatus.

Enamik soomlasi oskab ka

inglise keelt

. [

viide?

] Sagedane on ka

saksa

,

prantsuse

ja rootsi keele oskus, vähem osatakse

eesti

,

vene

ja

norra keelt

. [

viide?

]

Sisserändajad moodustavad ligi 7% elanikkonnast. Suurimad rühmad on

venelased

,

eestlased

,

rootslased

,

somaallased

ja mitme endise

Jugoslaavia

rahva esindajad. On ka inglise ja

tatari keelt

rääkivaid vähemusi. [

viide?

]

Soome rahvastik emakeele järgi (31. detsembril

2018

), 20 enim kõneldavat keelt:

[10]

1.

soome

4 835 778 11.

albaania

10 990
2.

rootsi

288 400 12.

vietnami

10 440
3.

vene

79 225 13.

tai

9763
4.

eesti

49 691 14.

türgi

8127
5.

araabia

29 462 15.

hispaania

8099
6.

somaali

20 944 16.

saksa

6317
7.

inglise

20 713 17.

poola

5441
8.

kurdi

14 054 18.

rumeenia

4416
9.

pärsia

13 017 19.

ukraina

4411
10.

hiina

12 407 20.

prantsuse

4402

Soome keel on koos eesti,

ungari

ja

malta keelega

üks vähestest Euroopa Liidu ametlikest keeltest, mis ei ole indoeuroopa päritolu.

Usk[

muuda

|

muuda lähteteksti

]

Turu toomkirik

Enamik soomlasi (68,7%) kuulub

Soome Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse

, 1,1%

Soome Õigeusu Kirikusse

.

[11]

Need on ka Soome riigikirikud. Vähemuste hulka kuuluvad muud

protestandid

,

katoliiklased

,

muslimid

ja

juudiusulised

.

Ajalugu[

muuda

|

muuda lähteteksti

]

Xem thêm: Tẩy răng bằng laser là gì?

Esiaeg[

muuda

|

muuda lähteteksti

]

Next.svg Pikemalt artiklis

Soome ajalugu

Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt

kiviajal

, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-

korilased

, kes elasid

tundra

– ja mereandidest. Keraamikat on leitud 5300 eKr (

kammkeraamika kultuur

).

Soome-ugri keeli

rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul.

Nöörkeraamika kultuuri

esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka

põllumajanduse

algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.

Pronksiajal

(1500–500 eKr) ja

rauaajal

(500 eKr – 1200 pKr) olid asukatel kokkupuuted

Skandinaaviaga

, Põhja-

Venemaaga

ja

Baltimaadega

.

Soome elanikke, näiteks

kveene

, ja nende

kuningaid

mainitakse

kroonikates

ja teistes kirjutistes, nagu

Skandinaavia

saagades. Kirjalikke allikaid on leitud juba

13. sajandist

.

Rahvasterände ajal liikusid

läänemeresoomlased

tänapäeva Soome, tõrjudes kaugemale põhja varasemad elanikud

saamid

. Soomes hõimud jagunesid: Edela-Soomes

pärissoomlased

, Kesk-Soomes

hämelased

ja Ida-Soomes

karjalased

.

Soome piirid pärast

Pähkinäsaari rahu

1323. aastal

Soome ristiusku pööramine ning vallutamine Rootsi ja Taani poolt[

muuda

|

muuda lähteteksti

]

Arheoloogilised leiud näitavad juba ristiusueelsest ajast pärinevaid

kristlikke

mõjutusi Soome edelaosas (suhted Rootsiga) ja kaguosas (suhted

Novgorodiga

).

Soome 700-aastane seotus

Rootsiga

algas

Rootsi valitseja

Erik Püha

esimese ristiretkega, mis

pärimuse

järgi leidis aset aastal

1155

. Teine ristiretk toimus alles 13. sajandi teisel veerandil, 1249. aastal vallutasid rootslased

Häme

.

9. jaanuaril

1275

kuulutas

Rooma paavst

Gregorius X

välja

ristisõja

Soome

paganate

vastu. Kolmas ristiretk sooritati Rootsist

Torgils Knutssoni

ja Rootsi piiskopi

Västeråsi Peteri

juhtimisel Soome

1293

. aastal, vallutati Äyräpää,

Jääski

ja

Savo

ning rajati

Viiburi

linnus

Karjalas

.

Kõiki Soome tehtud sõjaretki ei nimetata siiski ristisõdadeks, näiteks taanlaste

1191

. ja

1202

. aasta sõjakäigud Soome.

1209

. aastal otsustas

Rooma paavst

anda Taani kuningale

Knud Suurele

ja

Lundi peapiiskopile

õiguse määrata Soome oma

piiskop

ja nimetada ametisse preestreid selle eest, et taanlased on pööranud kristlusse

Läänemere

põhjakalda rahvaid.

Soome Rootsi Kuningriigi koosseisus (1154–1809)[

muuda

|

muuda lähteteksti

]

Ajalooliselt loetakse Soome

Rootsiga

liidetuks

Birger Jarli

juhitud Teise ristisõja tulemusel

1249

1250

, mille käigus ta alistas hämelased, pani aluse

Häme kindlusele

ning liitis

Hämemaa

ja

Päris-Soome

lõplikult Rootsiga. Idapoolse territooriumi

Karjala

hõivamisel ning edasitungil ida poole põrkusid Rootsi kuningriigi huvid

Loode-Venemaal

valitsenud ja

Ingerisse

laienenud

Novgorodi vabariigi

huvidega. Rootsi

edasitungil ida suunas

toimus 1240. aastal

Novgorodi vürsti

Aleksander Jaroslavitši

juhitavate Novgorodi vägedega

Ižora jõe

Neevasse suubumiskohas toimunud

Neeva lahing

. 1295. aastal tungisid rootslased Käkisalmi ning alustasid seal

kindluse

ehitamist, kuid vasturünnakuga hävitasid novgorodlaste väed rootsi väesalga ja vallutasid kindluse. Rootsi ja Novgorodi vahelised piirisõjad lõpetas 1323. aasta

12. augustil

Orešekis/

Pähkinälinnas

sõlmitud

Pähkinäsaari rahu

. Piirijoon valduste vahel märgiti

Soome lahest

mööda

Sestra jõge

, põhja pool

Saima järveni

ja seejärel loodes kuni

Põhjalaheni

.

Soome keskaeg[

muuda

|

muuda lähteteksti

]

Next.svg Pikemalt artiklis

Soome keskaeg

Soome suurhertsogiriik, Rootsi kuningriigi koosseisu 1797. aastal

Xem thêm: Hướng dẫn cách cài Win 7 chi tiết cho người chưa biết cài Win

Soome Rootsi Kuningriigi koosseisus[

muuda

|

muuda lähteteksti

]

1581

. aastast oli Soome, Rootsi Kuningriigi koosseisu kuuluv

Soome Suurvürstiriik

. Rootsi tahtis laiendada oma riigi piire ida suunas, mis viis sõdadeni

Moskva suurvürstiriigi

ja

Vene tsaaririigiga

.

Next.svg Pikemalt artiklis

Vene-Rootsi sõda (1495–1497)

,

Vene-Rootsi sõda (1554–1557)

,

Vene-Rootsi sõda (1570–1595)

ehk

Kahekümneviieaastane sõda

(1570–1595),

Vene-Rootsi sõda (1590–1595)

,

Ingeri sõda

(1610–1617),

Teine Põhjasõda

(1655–1661),

Vene-Rootsi sõda (1656–1658)

,

Vene-Rootsi sõda (1656–1661)

Põhjasõja

käigus vallutas

Venemaa Keisririik

pea kogu Soome.

1743

. aasta

Abo rahulepingu

järgi loovutas Rootsi Venemaale osa Kagu-Soomest, hilisema

Viiburi kubermangu

.

1807

. aastal Venemaa keisri

Aleksander I

ja Prantsuse keisri

Napoleon I

vahel sõlmitud

Tilsiti rahulepingu

alusel nõuti Rootsilt ühinemist

Suurbritannia

-vastase

kontinentaalblokaadiga

, millest keeldumise järel alustas Venemaa

Vene-Rootsi sõda

, mille tulemusena vallutas Venemaa

1808

1809

ülejäänud Soome, Rootsis kukutati kuningas

Gustav IV Adolf

ja uus Rootsi kuningas

Karl XIV Johani

nime all

Rootsi kuningaks

valitud

Jean-Baptiste Bernadotte

ja

Venemaa keiser

Aleksander I sõlmisid

1810

. aastal

mõjusfääride lepingu

, mille kohaselt

Rootsi

tunnistas Soomet Venemaa osana ning Venemaa kinnitas ning lubas toetust Rootsile seni

Taanile

kuulunud

Norra

liitmiseks

Rootsi Kuningriigiga

.

Soome Venemaa Keisririigi koosseisus (1809–1917)[

muuda

|

muuda lähteteksti

]

29. märtsil

1809 lõi Aleksander I pärast kogu Soome vallutamist autonoomse

Soome Suurvürstiriigi

Venemaa Keisririigi koosseisus. Keiser ei lõhkunud Soome haldus- ja valitsemissüsteemi ega võtnud aadelkonnalt ja vaimulikelt ära seniseid privileege. Soomel olid oma valitsus ehk senat, parlament (käis koos vaid korra ja siis oli 50 aastane paus), ametnikkond, õigussüsteem ja armee. Luteri kirik säilitas oma positsiooni ja rootsi keel jäi ametlikuks keeleks.

[12]

1811

. aastal liideti sellega Viiburi kubermang ja selline Soome Suurvürstiriik jäi püsima aastani 1917. Venemaa koosseisus algas rahvuslik ärkamisaeg. Esialgu küllaltki vabas õhkkonnas elanud soomlaste identiteeti ja vastuseisu keisrivõimule kasvatasid mitu venestamisperioodi.

[12]

Soome 1920–1940

Iseseisvumine ja Soome Vabariik[

muuda

|

muuda lähteteksti

]

Viimastel Venemaa keisririigi senati valimistel

1.

2. juulil

1916

said Soome sotsiaaldemokraadid 103 kohta 203 kohast, Soome partei 33,

Noor-Soome

partei 23, Rootsi rahvapartei 21 ja Agraar- ehk Põllumeeste Liit 19 kohta. 6. detsembril 1917, pärast

Oktoobrirevolutsiooni

, kiitis Soome parlament heaks valitsuse poolt paar päeva varem koostatud iseseisvusmanifesti. Seda päeva hakati tähistama riigi

iseseisvuspäevana

.

[12]

Soome iseseisvust tunnustas ka

Vladimir Lenini

juhitav

bolševike

ja

esseeride

koalitsioonivalitsus

24. detsembril

1917. Osade ajaloolaste hinnangul tegi Lenin seda seetõttu, et lootis, et see viib riigipöördeni ja Soome pöördumiseni Nõukogude Venemaa koosseisu.

[12]

18. jaanuaril

1918

asutati

Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei

. Ametiühingud ja Punane kaardivägi (

Soome Tööliste Täitevkomitee

) soovisid Soomes võimu haarata. 1918 toimus lühike

Soome kodusõda

valgete, keda toetas

Saksamaa Keisririik

, ja punaste vahel, keda toetas

Nõukogude Venemaa

.

Kuigi pärast iseseisvumist kuulutati Soome vabariigiks, kuulutas parlament pärast kodusõda välja loodava

Soome Kuningriigi

. Kuningaks valiti

Hesseni

prints

Friedrich Karl

. Pärast

Saksamaa

kaotust

Esimeses maailmasõjas

loobus Friedrich Karl troonist.

[12]

Soomest vabariik, mille esimeseks presidendiks valiti

1919

Kaarlo Juho Ståhlberg

. Soome kodusõja lõpetas

Tartu rahulepinguga

aastal

1920

, millega määrati kindlaks ka Soome-Vene piir.

Teise maailmasõja

ajal võitles Soome Nõukogude Liidu vastu kahel korral:

Talvesõjas

(

1939

1940

) ja

Jätkusõjas

(

1941

–1944),

Operatsiooni Barbarossa

käigus, kus Saksamaa väed sisenesid Nõukogude Liitu. Sellele järgnes

Lapi sõda

(

1944

1945

), mille käigus soomlased tõrjusid Põhja-Soomest välja

sakslased

.

Nõukogude Liiduga

1947

ja

1948

sõlmitud lepingud sisaldasid Soomele kohustusi, piiranguid ja

reparatsiooni

, millega anti ära ka maa-alasid. Soome andis ära Karjala,

Salla

ja

Petsamo

. Evakueeriti 400 000 inimest.

Lähiajalugu[

muuda

|

muuda lähteteksti

]

Suhete arenemisel Nõukogude Liiduga toimus nn

finlandiseerumine

. Soome säilitas

demokraatliku

valitsuse ja

turumajanduse

.

Soome hakkas majanduslikult kiiresti arenema ning muutus üha rikkamaks, stabiilsemaks ja arenenumaks. Riik omandas keeruka

sotsiaalhoolekande

süsteemi. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist aastal

1991

tekkis bilateraalse majanduse kadumisega

lama

. Siiski majandus paranes ja hakkas taas kiiresti arenema.

Vaata ka[

muuda

|

muuda lähteteksti

]

  • Soome Demokraatlik Vabariik

  • Suur-Soome idee

  • 2007. aasta Soome parlamendivalimised

  • Soome riigipeade loend

  • Soome valitsusjuhtide loend

  • Soome õhujõud

  • Suured soomlased

  • Soome välisminister

  • Soome meediasüsteem

  • 2011. aasta Soome parlamendivalimised

  • Soome aasta sportlane

  • Soome Eurovisiooni lauluvõistlusel

  • 2012. aasta Soome presidendivalimised

  • Soome jäähokikoondis

  • Soome politsei

  • Soome maakaitseüksused

  • Soome Teadusselts

  • Soome 2014. aasta taliolümpiamängudel

  • Soome pensionisüsteem

  • Eestlased Soomes

  • Soome-neid

  • Eesti-Soome piir

  • Soome korvpallikoondis

  • Soome 2016. aasta suveolümpiamängudel

  • Soome haridus

  • 2019. aasta Soome parlamendivalimised

  • Soome Olümpiakomitee

  • 2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia Soomes

Viited[

muuda

|

muuda lähteteksti

]

  1. 1,0

    1,1

    “”SUOMEN PINTA-ALA KUNNITTAIN 1.1.2019″”

    . (koos siseveekogudega. Koos merealadega on pindala 390 908,56 km².). www.maanmittauslaitos.fi, 2019. Failitüüp: XLS. Vaadatud 27.06.2020. Soome.

  2. Statistics Finland

    , vaadatud 19.02.2018.

  3. Tilastokeskus.

    “Väestö”

    . 27.7.2018.

  4. http://hdr.undp.org/en/countries/profiles/FIN

  5. 5,0

    5,1

    “Seasons in Finland”

    Finnish Meteorological Institute (vaadatud 19. juulil 2013)

  6. “Finland is the most forested country in Europe”

    forest.fi (vaadatud 19. juulil 2013)

  7. [1]

    [katkine viide]

  8. 8,0

    8,1

    Edwin Lane

    Nokia: Life after the fall of a mobile phone giant

    (18.03.2016).

  9. 29.7.2016

    YLE

    ,

    Suomipyssyt maailmalla – 6 ruudinkatkuista tarinaa suomalaisesta aseviennistä

  10. Päring Soome Statistikaameti andmebaasis

  11. Population

    Statistics Finland

  12. 12,0

    12,1

    12,2

    12,3

    12,4

    “Pikk ootamine Lenini juures” – Imeline Ajalugu, 6/2017

Välislingid[

muuda

|

muuda lähteteksti

]

  • Artur Vassar

    ,

    Soomlaste Soome siirdumise lähteruumist.

    Ajalooline Ajakiri

    nr 2/

    1938

  • Visit Finland

    (inglise keeles)

  • Jaanus Piirsalu

    .

    Soome–Vene suhted: tõsiasjade tunnistamine on tarkuse algus

    Eesti Päevaleht

    , 24. jaanuar 2009

  • 100 lugu soomlastest Eesti sillal

    . Estofilia, 2018, Soome suursaatkond.

Pärit leheküljelt “

https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Soome&oldid=5912399

Chuyên mục: Kiến thức

Related Articles

Trả lời

Email của bạn sẽ không được hiển thị công khai. Các trường bắt buộc được đánh dấu *

Back to top button